Selected postings published in electronic media
(for more please dig into
electronic discussions, just start from „Discussion forums“)
The following postings
are in Estonian, but English translation of them (e.g. using Google)
is encouraged ...
Avatud
Ühiskonna võimalikkusest Eestis (01.05.2009 15:05:38)
1980ndate lõpul ja
1990ndate algul "perestroika turjal ratsutades" pakkusid
isemõtlejatest pioneerid Eesti ühiskonnale hulga väärtuslikke
lahendusi, pioneeridena pakkusid nad neid lahendusi muidugi 10, 20,
30 ja 100 aastat ette vaadates -- seega pakkusid nad ühiskonnale
PÜSIVÄÄRTUSI. Nõnda on praegu (10, 20 ja 30 aastat hiljem) kätte
jõudnud see aeg, mil ühiskond neid soovitusi lõpuks ehk rakendama
võiks hakata. Mis see „Minu Eesti“ kampaaniagi muud on, kui
tollesama aeganõudva protsessi üks praeguse hetke vorme. Kohalikud
ühiskonna arendamise klubid (pakutud 1988. aasta algul), bürokraatia
ja riigiraiskamise ohjamise nõue, ühiskonna ja riigi e-arendus
ekspertide rohkel osavõtul (pakutud aastal 1996), inimeste vabaduse
astme suurendamine (Hegel'i vaimus) inimväärse elu kujundamise
alusena ja muud sarnased soovitused kõlavad aktuaalsena praegugi,
21. sajandi esimese kümnendi lõpus.
Mõne aasta eest teatas
avalik meedia: “ameeriklased olevat avastanud, et pidev ühiskonna
arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne“. Selle
lause võiks hästi meelde jätta! Ent meie ühiskonna pioneerid olid
ameeriklastest tüki maad ees: nimelt rakendasid nad seda teesi
praktikas ammu enne ameeriklaste väljaütlemist. Rakendasid nõnda,
et asutasid elektroonilisi infolehti (nt Looduskaitse Teataja, alates
märtsist 1996) ja osalesid aktiivselt ühiskonda arendavates
e-vestlusringides nii 1990ndatel kui hiljemgi Eestis eksisteerinud
listides (nt listid.elus..., kultuur.vestlus..., rahvaylikool...,
teadus.visioon..., loodusaeg... jm).
Avatud Ühiskonna eeliste
põhjendusi on erinevaid: nt G. Soros (majanduse põhjal), M. Masing
(moraali põhjal). Vastavad materjalid on e-meedias ja mujalgi ammugi
levitatud ja nõnda üle maailma laiali valgunud. ASI (st ühiskonnale
vajalik tegu, ÜVT) seisab nüüd selles, et kas
tehnika/tehnoloogia-poolel on taibukust ja ressursse, et kõik need
kuldaväärt soovitused üles otsida ja ühiskonnale kättesaadavaks
muuta? Ses mõttes rühib tehnoloogia-pool kindlasti pioneeride
kannul, on neist alati mõne sammu võrra tagapool. Kuid Issanda
Loomaaed ongi ju lõpmata suur -- seal leidub võimalusi ja rakendust
kõigile olevustele. Kui ainult mammonismi kummardamisest ja
bürokraatia diktatuurist sündinud Lollidemaa Lasteaiast ükskord
välja pääseks, küll siis inimestes ka tegutsemise isu ajapikku
taastuks!
Matti Masing, avatud
ühiskonna ekspert
Kuidas päästa
Eesti riik? (13.05.2009 22:35:40)
Date: Wed, 13 May 2009
23:16:06 +0300 (EEST)
From: Matti Masing
<matti@ut.ee>
To: "leht:
Postimees" <mirjam.maekivi@postimees.ee>
Subject: Mida teha?
(artikkel, 13.5.2009)
Eestimaa müümine ning mida siis
ometi teha?
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
ehk: Kuidas eristada
lambaid talledest?
Eestis kehtivat
õigussüsteemi on pikka aega meelega kujundatud ühiskonna-,
looduse- ja (kokkuvõttes) riigivaenulikuks. Osalejaid on selles
protsessis palju -- sh kõik need, kes "sobivate tallekestena
ametitesse on määratud". Ning kellele riik maksab palka
sellesama riigi hävitamise eest!
Nagu ühiskonna
pioneeridel taolistel puhkudel on kombeks öelda: "röövlid
kõnnivad vabalt tänaval, muudkui tulevad sulle vastu!". Sama
asja on varem öeldud nõnda: "saevad oksa, millel istuvad".
Kuid see oksasaagimine on omapärane -- mitte liiga kiire ja mitte
liiga otsene. Ent mida aeg edasi, seda kiiremaks ja otsemaks asi
läheb küll. Eks majanduslanguski aitab
taolistele tõugetele
kaasa.
Need oksasaagijad on
leidnud omale sobiva tööriista võimuorganites, sh Riigikogus --
kes võtab vastu seadusi, millel sageli puudub selgus ja koguni
loomulik alus. Nt viimastel kümnenditel Riigikogu poolt vastu võetud
looduskaitse-seadustes on puudunud vajadus nimetada loodusteadust
looduskaitse aluseks; ning vastavalt pole nn "Eesti riigis"
mitte kellelgi kohustust tagada looduskaitse teaduslik alus. Mis mõte
on niisuguses olukorras nt kõikvõimalikel looduskaitse-töötajatel?
Ühiskonnale vajalikke TULEMUSI pole nõnda võimalik ju anda! Küll
on nõnda võimalik pidevalt kulutada ühiskonna piiratud ressursse
-- nö "imeda muna tühjaks, alles jääb vaid tühi koor".
Vanasti nimetati taolist
nähtust "võimu võõrandumiseks". Eks ole, võim kipub
alati võõranduma, kui miski teda selles ei pidurda. Ning eks siin
ongi taas üks oluline põhjendus ja vajadus Avatud Ühiskonna
meetodite rakendamiseks
ühiskonnas; sh
meenutagem ameeriklaste poolt hiljuti avastatud/teatatud asjaolu:
"ühiskonna pidev arendamine on demokraatliku ühiskonna
tähtsaim ülesanne".
Demokraatlikuks pürgiva
(kuid selles pürgimises lõpuni mitte mineva) ühiskonna silmatorkav
tunnus ongi võimu kiire võõrandumine, koos sellest tulenevaga --
kuni riigi mahamüümiseni, näiteks. Kuid mis on riigi müümine?
See on "asja müümine, mis sulle ei kuulu" -- seega puhas
ühiskonna ja looduse röövimine ning korruptsioon. Kui
korruptsiooni õitseng Eestis algas 1990ndate algul, siis (et teda ei
lõpetatud, vaatamata ühiskonna pioneeride soovitustele) nüüd
saame maitsta tema kibedaid vilju.
Eelnevale sarnane on
olukord looduskaitses (teatatud vist juba 13 aasta eest): "inimene
ei saa olla maa või looduse OMANIK, inimene saab olla vaid nende
nähtuste ajutine KASUTAJA -- kasutaja teatud tingimustel." Mida
tegi aga Riigikogu? -- kuulutas konkreetsed inimesed maa ja looduse
omanikeks! Milline jaburus! Ning, nagu nüüd näeme, mitte ainult
...
Heakene küll, aitab
heietustest! Mida siis ometi teha Eesti riigi päästmiseks? Kuidas
päästa Eesti riik?
LAHENDUS on taolistel
puhkudel alati olemas, ja enamasti on see üsna lihtne. On räägitud:
"valige Riigikokku õiged inimesed". Aga kuidas seda teha?
Vaat nii -- tuleb eristada "lambad talledest".
Järgmisse Riigikokku
kandideerijatel tuleb vastata mõnele eksistentsiaalsele küsimusele
suhtumises Eesti riiki. Nt küsimus 1: "Kas hääletate seaduse
poolt, mis kohustab Eestimaa äramüüjaid käsitlema kurjategijatena
Eesti riigi vastu?" Küsimusele saab vastata kas JAH või EI.
Küsimus 2: "Kas võtate eelnimetatud seaduse kinnitamise oma
esimeseks tööülesandeks Riigikogus?" JAH või EI? Jne ...
Kui ilmneb, et Riigikokku
valitu tegutseb lubatule vastupidiselt (JAH asemel EI), siis tuleb
tal Riigikogust lahkuda. Mehhanism on lihtne, seda tuleb vaid
rakendada.
Nõnda on võimalik muuta
Riigikogu koosseis riigi- ja ühiskonnasõbralikuks, ning miks mitte
ka loodusesõbralikuks. Seda muidugi juhul, kui praegu kehtivad
seadused taolisi (tulemuslikke) meetodeid lubavad. Kui ei luba, siis
on asi läinud ülekäte ning uuendusi tuleb teha rohkem.
Kui riigipäästmisega ei
anna oodata aastani 2011, siis võib rahvas nõuda uusi Riigikogu
valimisi juba varem. Mina olen selleks valmis kasvõi täna.
Matti Masing,
Avatud Ühiskond
Kuhu
lähed, _Homo sapiens_? (01.06.2009 17:04:39)
_On the development of
human race_
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
(Comments Weekly,
29.5.2009)
[Inimese arenemisest:
teesid]
1. Evolutsiooniteooria
järgi areneb iga elustikuliik mingis suunas. Seejuures ei ütle see
teooria täpselt ette, millises suunas.
2. Kui liiki/vormi _Homo
sapiens_ käsitleda elustikuliigina, siis kehtib evolutsiooniteooria
temagi puhul, st HS areneb mingis suunas, areneb vormist _Homo
sapiens_ (HS) vormiks _Homo x_ (HX).
3. Eelnevast koorub
huvitav küsimus: millises suunas? Ehk, kas mudelis HS --> HX
liigi muutumine toimub (ja seega tulemus HX kujuneb) nö
"bioloogilise isevoolu teed" või on siin võimalik vormi
HS kui nn "mõistusega olendi" sihipärane suunav tegevus?
4. Kui HS saab mõjutada
iseenda kujunemist liigiks/vormiks HX, siis sellest kerkib rida
huvitavaid küsimusi. Millises suunas? Kuidas? Mis vahendeid
kasutades? Kui kiiresti? Ning samas reas ehk viimane loogiline
küsimus: milline on too uus evolutsioneerunud vorm HX? Mis teda
iseloomustab, mis teda eristab eellasliigist/-vormist HS? Teades
ligikaudseltki selle uue vormi tunnuseid on ehk võimalik tema suunas
liikuda sihipäraselt ning, seejuures, inimväärsemalt --
liigile/vormile HX kohaselt.
5. Kui HS saab mõjutada
iseenda kujundamist suunas HX, siis kerkib muidki huvitavaid
küsimusi. Ilmselt ei piisa, kui nt ainult üks või kaks inimest
kujundavad end suunas HX -- liigi muutmiseks on sellest vähe. Siit
kerkib inimrühma ehk kollektiivi aspekt -- iseend kujundada tuleks
koos, üheskoos tuleks liikuda teatavas, HX tunnustega olendi suunas.
6. Siit edasi tulevad
juba praktilisemad küsimused, edasi algab teekäimine nägijana.
Matti Masing, Avatud Ühiskond
Uue
inimliigi kujunemisest (01.06.2009 17:18:16)
Vaata materjale Minu
Eesti foorumites (nt 1.-10. juuni 2009) ja lisaks pdf-faili „Uus
Eesti teesid“ (oktoober 2008).
Asi selles, et pole mõtet
oodata uue inimliigi kujunemist. Oodatud on ju kaua -- tuhandeid
aastaid! Ent tulemust siiski pole! Aeg on võtta ohjad oma kätte,
aeg on kujundada uus inimliik ise!
Siin ta nüüd on -- uus
inimliik nimega _Homo post-sapiens_ (HPS).
Tervitustega uuelt
arenguastmelt,
Matti Masing, liigist HPS
Lahendus
möödunud sajandist (fwd) (03.10.2009 00:55:04)
Date: Tue,
22 Sep 2009 12:16:43 +0300 (EEST)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To: "list:
Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject:
[LA:5394] Re: MetsamXXgist e24
Lahendus möödunud
sajandist
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Arvan, et siinne arutelu
on läinud pisut ummikusse, pehmelt öeldes.
Asi pole ju teooria
võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid inimühiskonna käitumise
jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka mammonistliku
maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid, milles
mammonist ei näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse
kasu allikat.
Nõnda jõuame taas juba
läinud sajandil esitatud lihtsa lahenduse juurde, mis peaks olema
arusaadav igale alghariduse omandanud kodanikule ning mis ei vaja
viitamist mingitele moodsatele teooriatele ega kõdunemakippuvatele
habemikele.
Metsa puhul oli
ühiskonnale pakutud lahendus järgmine: kogu mets jagada laias
laastus kaheks: 1) loodusmets ja 2) majandusmets. Esimest kontrolligu
loodus, teist inimene. See ei tähenda, et esimeses ei võiks inimene
mõõdukalt ning loodust säästvalt tegutseda (nt jalutada,
mõõdukalt seeni ja marju korjata, tagasihoidlikult ümbrust
fotografeerida, ehedas looduses looduse kohta teadmisi koguda -- ent
kõigil neil juhtudel alati järgides teiste metsaelanike õigusi
sellele elupaigale, mitte kahjustades nende eksistentsi). Samuti ei
tähenda see, et inimese poolt intensiivselt kasutatav mets ei võiks
olla koduks neile elustikuliikidele, kes seal hakkama saavad. Nõnda,
metsa selgelt piiritledes -- eesmärkide, ülesannete ja
kontrollijate-peremeeste alusel -- oleksid asjad küllap kõigile
arusaadavad ja lahendatavad ilma suurema bürokraatia või
nägelemiseta.
Kuid probleem on selles,
et seda lihtsat skeemi ei soovitud ühiskonnas rakendada, täpsemalt:
seda ei soovinud rakendada Eestis võimul olev mammonismist läbi
imbunud klikk. Selle asemel sobis talle, ja sobib jätkuvalt, metsa
teemal hämada, kasutades kõikvõimalikke korruptiivseid,
ebamoraalseid, bürokraatlikke, juriidilisi jm riukaid, et asjad
oleksid pidevalt sassis, kokkuvõttes -- et ühiskond elaks selleski
mõttes puuduliku teabe tingimustes, lühidalt öeldes "pimeduses".
Sest ainult pimeduses või vähemalt hämaruses saab toime panna
kuritegusid; sh neid kuritegusid, mida tänapäevane
korruptiiv-bürokraatlik klikk enam kuritegudeks ei nimetagi; st
nende kuritegude eest polegi võimalik nõuda vastutust, neid "loata
metsa istutatud maju" polegi võimalik lammutada, jne --
kuritegusid metsa ja muu looduse vastu.
Kui nüüd mõni viitab
nt eilsele Reporteris näidatud saatelõigule -- kus toodi välja
tõsiasi, et stalinistlikus röövlite ja mõrtsukate koonduslaagris
polnud lubatud asju, mis on lubatud tänapäeval "Eesti riigis"
--, et miks ei saa, saab küll toime panna kuritegusid päevavalges!,
siis siin jään kindlaks oma seisukohale selles küsimuses: sel
juhul on pimedus või vähemalt hämarus inimeste peades, väline
päevavalgus või kuupimedus ei puutu asjasse.
Kui räägitakse metsa ja
maa müügist vms, siis kus on teise osapoole õigused? Selle
osapoole, keda kavatsetakse müüa? Või on metsa ja maa müük
kõigest tühipaljas orjandusliku korra aegne käitumine (sest ori ju
muud korda ei mõista)? Teisisõnu, mammonistliku maailma "keeles"
väljendudes: kui inimene soovib müüa metsa, kas siis ostja võib
olla loodus?
Matti Masing, vaatleja
Evolutsioneeruv
_Homo sapiens_ (HS) (fwd) (03.10.2009 01:02:13)
Date: Sat, 3
Oct 2009 00:42:20 +0300 (EEST)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To: "list:
Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject:
[LA:5431] Re: MetsamXXgist e24
On Tue, 22 Sep 2009,
Matti Masing wrote:
> Asi pole ju teooria
võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid
> inimühiskonna
käitumise jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka
> mammonistliku
maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid,
> milles mammonist ei
näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse kasu allikat.
Evolutsioneeruv _Homo
sapiens_ (HS)
::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Mammonismi häda
--------------------------
Mammonismi häda ja
sellest tulenev inimühiskonna üldine viletsus nii 20. kui ka 21.
sajandil oli/on selles, et ühiskonna enamiku jaoks oli/on
materiaalne väärtus eesmärk, mitte vahend eesmärgi saavutamiseks.
Mammonismi külge klammerdununa või sinna kleepununa jäi liigi HS
samm arenguteel puudulikuks.
Nõnda kehtib siingi
filosoofia õpilase ammu formuleeritud printsiip: areng tähendab
eesmärgi muutumist vahendiks. Ja vastupidi: vahendi muutumine
eesmärgiks tähendab taandarengut. Materiaalne väärtus pole
inimese jaoks seniajani muutunud vahendiks, liik HS jahib endiselt
materiaalset väärtust kui eesmärki. Ehkki selleks pole tal elulist
vajadust, inimühiskonna saab toita ja katta maailmas olemas olevate
vahenditega, neid vahendeid jääb ülegi. Nõnda näib mammona külge
kleepumise põhjus olevat "hämarus inimeste päädes ja pimedus
nende tegudes"; teisisõnu: liik HS juhindub oma
kujutluspiltidest, mitte maailmas eksisteerivatest reaalsetest
võimalustest.
Mammonismi häda, 2
-----------------------------
Eelnevaga, mõistagi,
mammonismi häda ja viletsus ei piirdu. Kui ühiskonna sihiks on
mammon, siis puudub vastutaja. Mammonist lubab ühiskonnale kõike
hääd, ent kui tema tegevus seda hääd siiski ei too, siis ei
vastuta mammonist ühiskonna ees mitte millegagi. Mammonisti kui
materialisti (materiaalse kasu järgi joonduja) puhul võiks
kõrvaltvaataja arvata, et nurjunud mammonist vastutab ühiskonna ees
just materiaalselt, ühiskonnale ja loodusele materiaalseid väärtusi
tagastades. Tutkit! Mitte midagi ta ei tagasta ei ühiskonnale,
loodusele ega maailmale, kus ta oma teod toime pani. Röövlil polegi
ju midagi tagastada. Sest ta ei oska muud kui ainult röövida.
Röövida ja laristada. Väärtusi luua, neid väärtustada ja
vajadusel ka kaitsta ta ei suuda, selleks on vaja hoopis erinevat
maailmapilti.
Nõnda käitudes asetab
mammonist end selgelt väljaspoole liigi HS normaalset arengut, nõnda
käitub mammonist kui liigile HS võõras liik, liiki HS pidevalt
ründav ja kokkuvõttes ohustav loomaliik. Nõnda, omaenese
selgepiirilise käitumisega kuulutab mammonist maailmale, et ta
kuulub erinevasse inimloomaliiki, liiki _Homo mammonicus_.
Matti Masing, vaatleja
Looduskaitse
korraldamine Eestis (01.04.2009 14:28:43)
Küsimus: Kuidas
korraldada paremini looduskaitse Eestis?
Vastus: Taastada
loodusteadus kui looduskaitse ja loodushariduse alus. Viia ellu
ühiskonna pioneeride selleteemalised soovitused alates aastast 1992.
Matti Masing, vaatleja
Re: Looduskaitse
korraldamine Eestis (01.05.2009 12:36:21)
Peeter Liinsoo wrote:
Millised olid need
soovitused aastal 92? ja mille kohta?
Vastused küsimustele,
16 aastat ja 8 kuud hiljem
Kaasaegse looduskaitse
alusdokumendi nimi on "Vastused küsimustele" (13.9.1992).
Selles on loodusteadlase vastused ühes toona eksisteerinud kuid neli
aastat hiljem välja surnud asutuses levitatud küsimustikule, et
kuidas liikuda edasi looduskaitselise teadusasutuse arengus.
"Vastused küsimustele" sisaldavad vastuseid looduskaitse
uuendamiseks teaduslikul alusel.
Hiljem on lisandunud
arvukalt täiendavaid vastuseid ja efektiivseid soovitusi samal või
sellega seotud teemadel; kõik need materjalid on avaldatud e-meedia
listides jm (seltsid elus..., Looduskaitse Teataja, rahvaylikool...,
teadus.visioon..., keskkond..., loodusaeg..., nahkhiirehuvilised...).
Tänaseks kogunenud materjalide hulk ulatub sadadesse ja tuhandetesse
lehekülgedesse, millest oluline osa on saadetud ka tavapostiga Eesti
Vabariigi vastutavatele asutustele, sh Riigikogule, Presidendile,
Vabariigi valitsusele ja ministeeriumitele.
Toonase olukorra võtab
lühidalt kokku kiri "Postulaadid Eesti looduskaitse kohta"
(jaanuar 1994). See väidab järgmist. Looduskaitse alus on
loodusteadus. Ilma teadusliku aluseta on looduskaitse vaid ametnike
mäng ja ühiskonda laostav kahjulik ressursikasutamine, mis viib
välja Eesti riigi hävinguni. Need postulaadid kehtivad seniajani,
kuid kahjuks pole olukord seni muutunud -- loodusteadused pole Eestis
taastatud, teaduse ja looduskaitse meelega hävitajad pole
vastutusele võetud. Selles "Lollidemaa Lasteaia"
igipõlises mängus -- liivakastis nimega "Eesti riik" --
osalevad institutsioonid pole mitte ükski oma tööülesannetega
hakkama saanud. Looduskaitse teaduslik alus nn "Eesti riigis"
on seniajani taastamata.
Matti Masing, vaatleja
Inimesest
mõjutatud loodus (fwd) (03.10.2009 01:54:18)
Date: Thu,
17 Sep 2009 16:21:07 +0300 (EEST)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To:
"'loodusaeg@lists.ut.ee'" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject:
[LA:5363] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas
Inimesest mõjutatud
loodus
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
On Thu, 17 Sep 2009,
Aleksei Lotman wrote:
> Ilma inimesete
poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
> talvitusid olemas.
Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
> häirimise
õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.
Jah, see on õige.
Eestimaa loodus on ammugi inimesest mõjutatud. Sellega on inimene
endale võtnud ka vastutuse, mida ta peab kandma. Inimesel tuleb käia
looduses ja õppida seal tekkivaid suhteid oma tegevuse ja
elusorganismide vahel. Sellega võiks tegeleda ka tänapäevane
loodusteadus. Ent seegi tegevus eeldab huviliste ja ressursside
püsivat olemasolu. Kui neid ei jätku, siis surevad elustikuliigid
välja, ilma et inimene seda üldse teaks. Nõnda ei teki tal
teadmist ka oma vastutusest (surnuaial puuduvad hauamärgid), nõnda
käitub ta lollikesena planeedil Maa.
Siinkohal kõigest üks
näide Eestimaa tegelikkusest, siinse _Homo sapiens'i_ võimekusest
oma vastutust kanda aastal 2009. Hiljutine Maanteeameti keeldumine
aktuaalsest inimmõju uuringust kaitsealuste nahkhiirte
talvekolooniale (sellekohase teate saatsin Loodusaja listi kahe päeva
eest) suurendab eesti inimühiskonna teadmatust oma mõjudest
loodusele, mitte ei vähenda seda. Parem on jääda lollikeseks, siis
on kergem elada. Kahjuks teeb aktiivselt loodusesse sekkuv lollike
loodusele palju kahju.
Nahkhiired kolivad
keldritesse talvituma, kui leiavad seal sobivaid talvitumistingimusi.
Nad kolivad elama vanadesse mõisaparkidesse ja asustavad
metsaäärseid hooneid, kui inimene on hävitanud põlismetsa, nende
põlise kodu. Nõnda püüavad nad jääda ellu inimese kujundatud
maastikus -- sest muud võimalust neil selleks pole. Taolised
kohastumused on evolutsioonis tekkinud kõigil organismidel. Kellel
ei tekkinud, need on ammu välja surnud või pole nad saanud
sündidagi.
Matti Masing,
loodusteadlane, looduse õiguste eest seisja
Evolutsioon
kogu oma ilus (fwd) (03.10.2009 02:05:03)
Date: Sat,
19 Sep 2009 13:10:24 +0300 (EEST)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To: "list:
Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject:
[LA:5370] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas (fwd)
Evolutsioon kogu oma ilus
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Eelneva vahekokkuvõtteks
(sest kas saab olla lõplikku kokkuvõtet?) sobiks esitada mõned
küsimused. Lootuses, et neile leiduvad ka vastused. Vastused, mis
aitavad ehk sammuda edasi.
Miks on nii, et kõik
nahkhiired ei ela talve üle? Need, kelle talvituskoht paikneb
sügavamal koopas, kus valitseb täielik pimedus, ei lange iial
tihaste rünnaku või ajutise pakase ohvriks. Ent neid võivad
varitseda muud ohud. Ohud, mida on võimalik kirjeldada, kui uurida
nahkhiirte talvitumist -- seega mitte istudes toas vaid minnes toast
välja, minnes välja mõnikord ka kõige käredama pakasega.
Miks läksid 129 britti
admiral Franklini juhtimisel otsima Loodeväila? Miks ei istunud nad
oma kodus Britannias, kus neid ei ähvardanud ei külmumine,
pliimürgitus ega skorbuut? Miks ei nautinud 59-aastane meremees
erruminekut oma soojas kodus, armastava naise embuses?
Selles avaldub ühtaegu
nii "issanda loomaaia" suurus kui ka "asurkonna vaba
tahe". Selles avaldub evolutsioon oma eheduses.
Ning lõpuks saab
täiendava ent mitte iial lõpliku vastuse ka küsimus _"Why did
chicken cross the road?" ... It didn't. The road crossed them._
Ent milleks vestelda
neist asjust, miks siin ja miks just praegu? Sest kogemus on
juttudes. Ja kus siis veel, või millal?
Matti Masing, vaatleja
Tulemus
kui jutlus kantslist ... (fwd) (22.10.2009 17:59:53)
Date: Thu, 8
Oct 2009 14:19:37 +0300 (EEST)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To: "list:
Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee>
Subject:
Re: [LA:5449] Re: tuumajaam
Tulemus kui jutlus
kantslist ...
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
On Mon, 5 Oct 2009, Rein
Einasto wrote:
> Kui hagi lükatakse
tagasi sellel ettekäändel, et see (näit neg
> keskkonnamõju) ei
häiri sind ISIKLIKULT, pole sul kohtusse asja, nagu
> kinnitasid Sakala
seadusvastase lammutuse kohtusse andmise katsed, sest
> seadused on just
nii koostatud, et neid võib eirata (JOKK), võimukandjatel
> on piiramatu
võimalus võimu kuritarvitada. Sellised neoliberitest
> võimukandjad on
kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda võimu murda
> pole kerge, aga
ükskord see tuleb niikuinii, sest vabaturu-kapitalismiga
> raskelt haavatud
maailm nõuab inimkonnalt ökoloogilisi ja sotsiaalseid
> piiranguid
ellujäämiseks.
> Esiplaanile
tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja
> ÕIGLUS. VAIMSE
KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap
> ka
Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
> ainevaldkonda.
Pole küll näha kuidas
see eetiliste ja vaimsete väärtuste esiplaanile tõstmine käib
otsustajate peades. Siinsest arutelust saan mina aru, et riigipoolne
soov loodust tulemuslikult kaitsta meil seniajani puudub.
Looduskaitse seadus ja
ilmselt teisedki seadused ei ütle, et looduskaitse taastamiseks
Eestis on vaja esiplaanile tõsta eetilisi ja vaimseid väärtusi.
Põhiseadus näib seda suunda küll toetavat, ent "juristide ja
co" maailmas on igapäevaste otsuste tegemisel aluseks ikka
sellesama "juristide ja co" poolt koostatud tavaseadused ja
muud (st kellelegi otseselt kasulikud) asjaolud, mitte Põhiseadus.
Ja kui Põhiseadus käseb loodust kaitsta, kuid Looduskaitse seadus
ei nõua eetiliste väärtuste esiplaanile tõstmist otsustajate
peades, siis lähtutakse viimasest.
No kes neid siis tõstab
ja kes neid selleks kohustab? Mitte keegi!
Siinsest arutelust sain
samuti teada, et looduskaitse elluviimiseks on nüüd vaja mingeid
ilma ressurssideta jõustruktuure, kelle survel riigi poolt
rahastatud ametkonnad oma meelt parandama hakkavad. Kõlab kui jutlus
kantslist ... Aga kus on tulemus? Tulemust ju pole! Milleks siis
jutlus??
> ... Küllap ka
Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need
> probleemid oma
ainevaldkonda.
Ja kes on tal keelanud
seda teha eelnevad 30 aastat? Nõnda küll edasi sammuda pole
võimalik.
Kokkuvõttes on onu Matti
osutunud jälle oma ajast ees olevaks 30, 50 või 200 aastat. Kuid
tolku pole sellest ju ei looduskaitsele ega kellelegi muule.
Elustikuliigid ja -kooslused võivad jätkuvalt välja surra. Ning
mitte ükski seadus ei suuda seda takistada.
P.S. Üks võimalik
lahendus, mis pakutud üle 15 aasta tagasi, kuid vaevalt, et praegugi
seda soovitakse rakendada: Looduskaitse seadust võiksid koostada
parimad looduse tundjad ja looduse kaitsmisest huvitatud isikud,
mitte "juristid ja co" (st looduse vaenlased).
Matti Masing, vaatleja
Looduskaitse
elluviimine 21. sajandil (19.03.2010 22:43:26)
Looduskaitse elluviimine
moraali taastamise läbi
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Looduskaitse elluviimine
moraali taastamise läbi -- on see üldse võimalik? Nt Minu Eesti
raamides? "Teeme ära!" raamides? Teoreetiliselt küll.
Kuidas seda teha? Selleks mõned järgnevad mõtted, n-ö
soojenduseks, temasse sisseelamiseks.
„Tegeliku looduskaitse“
(LK, TLK) tähtsaim töölõik 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi
algul on _looduskaitse elluviimine_. Kuidas seda teha? Selleks tuleb
kõigepealt visandada olukorra kirjeldus -- nägemaks mis toimub
tegelikkuses. Nt kui samale maatükile konkureerivad loodus ja
inimene, kumb on siis võitja, kumma „soov“ realiseerub
tegelikkuses, Eestimaa tegelikkuses? Vastus: Eestimaa tegelikkuses
realiseerub sel juhul inimese soov. Miks nii? Sest inimtegevus toimub
mitte ainult inimtegevuse poolt juba hõivatud aladel, vaid see
laieneb ka aladele, kus varem valitses loodus. Tulemuseks on
loodusväärtuste täielik või osaline häving neil aladel. Kui neid
alasid on palju, siis hävib suur osa Eestimaa loodusväärtustest
ning paljud neist igaveseks! (Nt ei saa taastada elustikuliike, kelle
inimene on hävitanud.)
Seepärast on LK ülesanne
ja peamine praktiline eesmärk takistada niisugust loodusvaenulikku
tegevust. Kuidas seda teha? Siin esitame järgmise küsimuse: miks
inimene hävitab loodusväärtusi -- isegi siis, kui need on seaduse
järgi kaitse all? Vastus: sellepärast, et ta on kaotanud oma
eetika, oma moraali. Kaotanud selle aluse, mis võimaldas tal
varasematel aegadel -- läbi aastatuhandete -- elada ja toimida
nõnda, et loodus tema ümber säilis.
_Moraali kaotamine_
lubabki inimesel toimida loodust hävitavalt. Sellele lisanduvad
_harjumus_ ning _joondumine teiste loodushävitajate järgi_.
Kui kord on juba astutud
looduse hävitamise teele, siis harjumuse tõttu selle tee käimine
jätkub. Teelkäimise jätkamine on seda lihtsam, et linnastunud
(loodusvõõras keskkonnas sündinud ja kasvanud) inimene enam ei
kuule looduse hääli ega näe selle väärtusi -- selline inimene on
looduse mõistmise ja ka looduskaitse mõttes kurt ja pime!
Loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on vaja anda talle tugev
müks, surve väljastpoolt! -- sest loodusest võõrdunud inimesel
puudub sisemine tung (st eetika, moraal) oma teel peatuda ja _ise_
astuda kõrvalteele, loodushoiu teele.
Teiste loodushävitajate
olemasolu ja tegevus on eeskujuks inimesele, kes on loodusest
võõrdunud. Miks? Sest ainult niisugust toimimist ta mõistab! See
annab talle sisemise _kindlustunde_ -- täidab selle augu, mis tekkis
tema sisemuses loodushoidliku eetika ja moraali hävimise järel.
Siin rakendab inimene oma homosaapienslikke, aga ka gorillalikke ja
shimpanslikke võimeid: trummeldab rinnale, teeb kõva häält,
zhestikuleerib, räägib, jutustab, kirjutab. Ning lisaks veel:
põhjendab oma loodusvaenulikku tegevust, argumenteerib seda, esineb
oma argumentidega liigikaaslaste ees. Ning koondub rühmitustesse
nagu sõpruskonnad, äriühingud ja parteid. Viimaste abil koondab ta
enda kätte võimu ning mis te arvate, mida ta selle võimuga küll
teeb? Muidugi allutab ta sellega kogu teda ümbritseva ühiskonna
(või vähemalt suure osa sellest) enda ja oma sõpruskonna
_tahtele_. Kui see tahe on loodusvaenulik (sest loodus on ju
vaenlane!), siis on loodusvaenulik ka selle tahte väljendus ehk
tegevus, inimtegevus, liigi _Homo sapiens_ tegevus!
Nõnda on lood siinpool
sood. Ent säälpool sood lood on nood. On nood, on nood, on nood.
Nõndasiis,
loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on linnastunud inimesele
vaja anda tugev müks! Kes seda teeks? Aga miks mitte nt Minu Eesti
või „Teeme ära!“? Kuidas? Omal läbiproovitud moel -- kaasates
arvukalt inimesi, üheskoos tegutsedes jõudes tulemuseni! Küsimus
näib olevat siin vaid selles, kas niisugusi inimesi Eestimaal
leidub? Või on kõik juba linnastunud -- homosaapienseerunud selle
sõna kõige halvemas mõttes?
Matti Masing,
loodusteadlane
Looduskaitse
elluviimise lähtepunkt (20.03.2010 15:05:01)
Looduskaitse elluviimise
lähtepunkt
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Heakene küll, saime
kätte linnastunud inimese iseloomustuse seoses looduse
väärtustamise, moraali ja LK elluviimisega -- see kõik on tore!
Nüüd mis edasi? Edasi on see, et püüame hakata ellu viima
looduskaitset -- täita LK põhiülesannet 21. sajandi algul.
Kuidas seda teha? Vastuse
alus peitub (või ei peitu, juba on nähtav?) eelmises kirjas. Sealt
ilmneb, et ühiskonnas elades ja tegutsedes moodustab inimene
sõpruskondi ja parteisid. Parteide _tahe_ määrab kogu ühiskonna
saatuse. Samuti ilmneb sealt, et inimtegevus _laieneb loodusesse_ --
nõnda ohustades loodusväärtuste püsimist. Need kaks "ilmnemist"
annavad kokkupandult järgmise tulemuse: inimese tahe ehk soov kandub
looduse valitsemisalasse -- see on _mõtteline ehk teoreetiline
invasioon_. Tahte rakendamine (tahte elluviimine) on aga _praktiline
invasioon_.
Nõnda kerkib (peaks
kerkima, võiks kerkida jne -- olenevalt sellest, kus see kerkib või,
asjaolude sunnil, kerkimata jätab) siin üsna selgelt kahe osapoole
(looduse ja inimese) konflikt. _Konflikt_ ehk katse rakendada oma
jõudu samal teritooriumil, katse valitseda samas paigas.
Inimeste maailmas esindab
"loodust" _looduskaitse_, mille mõtteline osa on teooria
ja praktiline osa elluviimine. Loodusesse sekkuvat "inimest"
esindab _laienev inimtegevus_ -- selle mõtteline osa on samuti
teooria ja praktiline osa on samuti elluviimine (sh planeerimine,
loodusobjektide eemaldamine või kahjustamine, ehitamine, inimmõju
suurendamine jne).
Nüüd vaatame
_tegevuspiirkonda ehk -teatrit_ tervikuna. Näiteks Eesti (võiks
vaadata ka muid piirkondi, kuid see oleks teine teema, jääme praegu
Eesti juurde). Eesti territoorium on kaetud loodusega, pärast
viimast jääaega paikneb siin _metsavöönd_. Eestis elavad
organismid on seotud siin eksisteerivate elupaigatüüpidega --
metsade, veekogude ja siin-seal leiduvate looduslike lagendikega.
Nõnda on neil organismidel loomulik õigus sellel territooriumil
elada ja toimetada. Inimtegevuse laienemine on seda ajaloolist
elupaigatüüpide kogumit muutnud -- loodusmetsad on asendatud
tehismetsade või võsadega, suured alad on muudetud lagedaks.
Suhteliselt hiljuti on tekkinud linnad, maa sisse või maa alla on
inimene kaevanud suuri auke ja tekitanud tehismägesid ning
-veekogusid.
Vaatame nüüd _õigust_,
täpsemalt: territooriumi kasutamise õigust. Lähtume loomulikust
eeldusest, et subjekti (elusolendi) õigus kujundada elukeskkonda
hõlmab vaid seda piirkonda, kus ta pidevalt elab ja tegutseb (sest
just see ja ainult see on piirkond, mida subjekt tunneb hästi --
piisavalt hästi, et seal keskkonda kahjustamata tegutseda).
Inimtegevus on Eestis
valgunud kõikjale, kuid mitte kõikjal pole see loodust hävitav.
Aastatuhandeid on inimene elanud Eestis, tekitamata loodusele
ulatuslikku ja pöördumatut kahju (st mõju on olnud, kuid see pole
hävitanud elustikuliike ja nende elupaiku ulatuslikult; mõned
elustikuliigid on sel ajal küll välja surnud, mida looduses ikka
juhtub). Viimastel sajanditel on olukord _muutunud_ -- inimtegevus on
väljunud loomulikest raamidest, inimene on hakanud oluliselt (sh
hukatuslikult) mõjutama keskkonda seal, kus ta pidevalt ei ela,
inimene on hakanud otsustama seal, kus tal puudub selleks _õigus_.
Nüüd vaatame
_proportsioone_. 21. sajandi algul koondusid inimesed linnadesse,
maaelu suretati välja. Selle sammuga _kitsendas_ inimene oma õigust
-- st praegu on inimesel õigus otsustada keskkonna üle linnades,
kuid mitte seal, kus ta pidevalt ei ela ja mida ta seega (otsustamise
jaoks) piisavalt ei tunne. Väljaspool linnu on otsustamisõigus
neil, kes elavad neis paigus -- st valdavalt mitte inimesel. Ent
linnaosades, kus leidub looduslikke elupaiku ja liike, on inimesega
võrreldav otsustamisõigus ka neil liikidel!
Otsustamine Eesti ala kui
terviku kohta. Siin tuleb lähtuda _proportsioonidest_ -- ainult
nõnda saab tagada (realiseerida) kõigi elusolendite õigust oma
kodu puutumatusele. Kui inimene (üks elusolenditest) elab valdavalt
linnades, siis kehtibki tema otsustamisõigus valdavalt linnades,
mujal tegutsemiseks tuleb tal _küsida luba_ teistelt olenditelt.
Kuidas saab inimene seda teha, kui ta ei tunne nende olendite keelt
(keeli)? Ei saagi! Kui küsida ei saa (ei oska), siis järelikult
pole inimene saanud luba seal tegutseda! Ning, vastupidi, kui inimene
õpib ära nende olendite keele(d), siis tekib tal võimalus esitada
küsimusi ja saada nendele ka vastuseid. Saadud vastustest ilmneb
kas, mida, kuidas, millal ja millises mahus inimesel lubatakse neis
elupaikades (teiste olendite kodudes) teha.
Milline on siin lahendus?
Mis on _looduskaitse elluviimise_ lähtepunkt eelnevast lähtudes?
Lähtepunkt on _õiguse
kehtestamine_ -- igaühel on õigus elada ja otsustada oma kodus,
mitte väljaspool seda. Tegutsemiseks väljaspool oma kodu tuleb
küsida luba nendelt, kelle kodu seal paikneb. Ilma loata otsustamist
ja tegutsemist väljaspool oma kodu tuleb käsitleda kui
_invasiooni_. Ning rakendada loomulikke meetmeid selle takistamiseks.
Kasutatud allikad
(peamised)
-------------------------------------
Masing, M. 2005. Elupaik
-- looma kodu. SICISTA ARENDUSKESKUS -- looduse uurimine, õppimine
ja kaitsmine Eestis ja Euroopas. (http://www.hot.ee/sicista98/)
Masing, M. 2005. Iga
loomaliik elab talle sobivas elupaigas. -- Valgamaalane, 10.2
Masing, M. 2010.
Looduskaitse elluviimine 21. sajandil. Teeme ära! Minu Eesti foorum
"Loodusväärtused".
(http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/285.page)
Matti Masing,
loodusteadlane
Looduskaitse
järelvalve elluviimine -- üle valemi teaduseni välja! (20.03.2010
21:27:41)
Date: Sat,
20 Mar 2010 20:47:30 +0200 (EET)
From: Matti
Masing <matti@ut.ee>
To: "list:
haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee>
Subject:
[EHF:23152] Re: KKI ja Keskkonnaameti tXX kitsaskohad (fwd)
Looduskaitse järelvalve
elluviimine -- üle valemi teaduseni välja!
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Looduskaitse teemal
jätkates ilmneb, et rääkida/kirjutada võib mitte üksnes
looduskaitse (LK) elluviimisest, vaid rääkida võib ka LK
järelvalve elluviimisest.
Kuidas mõnikord veab!
Üks konkreetne lause võib panna aluse looduskaitse järelvalve
valemile ehk _looduskaitse tulemuslikkuse valemile_. See on lihtne
nagu 1 + 1 = 2.
> NB! Ka üksnes
vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal
on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!
Nõnda tuleks kokku liita
aasta jooksul loodusele tekitatud kahju ja lahutada sellest aasta
jooksul loodusele tekitatud kasu. Või vastupidi: liita kokku looduse
aastakasu (L kasu) ja lahutada sellest looduse aastakahju (L kahju).
LK tulemuslikkuse valem (LKTL) on järgmine:
LK tulemus = L kasu
- L kahju
Valemist ilmneb "LK
tulemus": kui see on plussmärgiga, siis on loodus saanud kasu
ehk antud piirkonnas (nt Eestis) on looduse olukord paranenud ja
riigi LK-ressursside kulutamine pole olnud asjatu.
Kui "LK tulemus"
on miinusmärgiga, siis on lugu vastupidine -- loodus on saanud kahju
ja riigi LK-ressursside kulutamine pole täitnud oma ülesannet.
Järelikult tuleb järgmisel aastal seda muuta!
Seda valemit saab
rakendada erinevate piirkondade (nt maakondade, linnade) ja erinevate
perioodide kohta (nt 1 aasta, 5 aastat, 10 aastat jne).
Mõõtühik oleneb
sellest, mille põhjal kasu/kahju määratakse. Seda võib määrata
nt loodusalade suurenenud või vähenenud pindala põhjal, elupaikade
LK-liselt oluliste osade/objektide põhjal, elustikuliikide arvu
põhjal, ohustatud liikide seisundinäitajate (seireparameetrite
väärtuste) põhjal jne. Rahaline mõõtühik siin ilmselt ei sobi,
sest (olendite, liikide, elupaikade) elu ja surma ei saa vist mõõta
rahas.
LK tulemuslikkust saab
määrata elupaigatüüpide, elustikuliikide ja liigirühmade kaupa.
Nt: 1) eriti ohustatud liigid, 2) vähem ohustatud liigid, 3) kaitse
all mitteolevad liigid jne.
Kui LK tulemuslikkust
arvutada samal viisil aastaid järjest, siis ilmneb LK seisundi
muutumine ajas, mida võiks nimetada _LK seireks_. LK seisundi
muutumist näitab _LK seisundi kõver_, mis moodustub konkreetsete
aastate _LKTL väärtustest_.
Kui LK seisundi kõverat
(nt konkreetsete elupaigatüüpide puhul) kõrvutada konkreetsete
elustikuliikide seire kõveratega, siis see lõhnab juba teaduse
(LK-teaduse) järele, mis pole sugugi paha!
Valemi abil saab määrata
ka konkreetsete ametkondade ja ametnike töö tulemuslikkust ning
selle põhjal neid kas premeerida või kõrvaldada töölt. Valemi
abil saadud tulemus on suhteliselt objektiivne (kui seda või selle
arvutamiseks kasutatavaid andmeid mitte moonutada).
Matti Masing,
Looduskaitse Järelvalve Komisjon
On Sat, 20 Mar 2010,
Matti Masing wrote:
>
> >
Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine
selle
> > mitmekesisuse
säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku,
taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
>
> Mõiste
"looduskaitse" määratlusi on palju, neid saab leida
käsiraamatuist.
> Ent _probleem_ pole
siin mitte määratlustes vm kirjeldustes. Probleem on
> hoopis
eksistentsiaalne! (st konkreetsete subjektide jaoks elu või surma
> küsimus).
>
> Lühidalt öeldes
tähendab looduskaitse _looduse kaitsmist_ -- see on
> meetmete kogum, mis
sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
> Lisaks veel
informatsiooni levitamist, teaduslikku uurimistööd, ühiskonna
> teadlikkuse
suurendamist, korruptsiooni lõpetamist, kaotatud moraali
> taastamist jm
vajalikku. Inimmõjuga seoses tähendab looduskaitse eelkõige
> looduse kaitsmist
_negatiivsete inimmjõude eest_.
>
> Eesti ühiskonnas
on looduskaitse ammugi (möödunud sajandil) jagunenud
> kaheks pooluseks:
_looduskaitse sõnades_ (jutus, paberites, nimestikes,
> esinemistes
kohalikus meedias ja välismaa ees; samuti seadustes, mida
> vajalikul määral
ei täideta -- st rikutakse) ning _tegelik looduskaitse_
> ehk _LK
elluviimine_.
>
> Palun siin märgata
üht olulist momenti: _looduskaitse sõnades_ (jutus,
> paberites,
nimestikes vm) jaguneb omakorda kaheks või enamaks alaliigiks,
> olenevalt kui palju
see jutt (paber, nimestik vm) vastab tegelikule
> olukorrale looduses
või looduse tegelikus kaitsmises või looduse
> kahjustamises (st
sellele, millest on jutt eeltoodud seaduseparagrahvi
> tsiteeringus).
>
> Seega:
_looduskaitse sõnades_ võib vastata tegelikkusele kas vähem või
> rohkem. Kui ta
vastab tegelikkusele määral, mis takistab loodusobjektide
> kaitsmist, siis
teenib ta mitte looduse kaitsmist vaid hoopis selle
> kahjustamist!
Teenib ja sageli saab selle eest palka! (mitte ei kanna
> vastutust, nagu
peaks).
>
> NB! Ka üksnes
vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
> konkreetsel aastal
on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!
>
>
> "Looduse
kaitsmine" (kui selle üle vähegi mõelda) ei saa olla looduse
> tegeliku kaitsmise
asendamine paberi, (kellelegi) meelepärase jutu,
> bürokraatliku
sagimise, info varjamise, ühiskonna teadlikkuse vähendamise,
> ametnike
korruptiivse (st ühiskonnavaenuliku, looduskaitset pidurdava või
> halvava) tegevuse,
inimeste moraali laastamise vms-ga.
>
> Samuti ei saa
looduskaitse olla ekspertide asendamine võhikutega, tulemusi
> andvate
struktuuride asendamine tulemusi mitte andvate (või puudulikke
> tulemusi andvate)
struktuuridega, LK jaoks vajalike ressursside suunamine
> mitte asjatundjate
vaid võhikute kätte jne. See kõik on loodust mitte
> kaitsta soovivate
tegelaste tegevus looduse kaitsmise sildi all!
>
> Eelneva
lühikokkuvõte: looduse rikkumine ei ole looduse kaitsmine!
> LK-seaduse, EV
Põhiseaduse jm täitmiseks mõeldud eeskirjade rikkumine pole
> samuti looduse
kaitsmine -- need on risti vastupidised nähtused!
> Mõlemad nähtused
eksisteerivad ka Eestis.
>
> Ka niisuguste
paberite ja seaduste koostamine, mis ei võimalda loodust
> kaitsta, mis
takistavad seda (nt bürokraatlike meetodite abil, ressursside
> keelamise abil,
loodust mitte kaitsvate tegelaste upitamise või
> materiaalse
toetamise abil, ühiskonna mitteteavitamise või valega
> teavitamise abil,
looduse kaitsmisega venitamise abil jpm) või mis üksnes
> _teesklevad_
looduse kaitsmist on mitte looduse kaitsmine vaid hoopis
> looduse
kahjustamine.
>
> Ka katse
defineerida looduskaitset pinnapealselt (nt lugedes mõnes
> seaduses leiduvat),
märkamata selle teemaga otse (sh ressursside poolest)
> seotud
korruptiivset võrgustikku ühiskonnas on järjekordne "ühiskonna
> eksitamine
looduskaitse sildi all" ja seega -- _looduse mittekaitsmine_
> (kas meelega või
kogemata).
>
>
> > Mõiste "ellu
viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette,
et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
>
> Kordan: asi pole
siin mitte sõnavaras, asi on konkreetsete subjektide elus
> või surmas
(mõlemat korraga teatavasti ei saa).
>
>
> Matti Masing,
> Looduskaitse
Järelvalve Komisjon (aastast 1993)
>
>
>
> On Fri, 19 Mar
2010, Ahti Randmere wrote:
>
> >
Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine
selle
> > mitmekesisuse
säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
> > loomastiku,
taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
> >
> > Mõiste "ellu
viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
> > kujutan ette,
et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
> >
> > Ahti
> >
> > On Fri, 19 Mar
2010 15:43:56 +0200, Tiit Tali <tiitta@mail.ee> wrote:
> >
> > > Mis asi
on looduskaitse ja selle elluviimine?
> > >
> > > Tiit
[to be
continued]
No comments:
Post a Comment